Saatsin selle oma selle suve Lemmiktüdrukule. Ta ei saanud aru :P
Must ei ole Sulle Valget -
napib armastusealget.
Must ei ole ju ka kasu -
parem, kui ma kaugel asun.
Vajad Mind Sa üliharva -
oled yxindagi armas :P
Hüvasti!
Nüüd olen jälle üksi (loe: vaba) See tuletab meelde Trubat - Olen vaba, olen vaba , olen piiramatult vaba, nüüd võin teha, mida tahan, olen prii!
Kurb on ka, kuid töörabamine ja kiire elu ei lase norutada.
Saturday, November 12, 2011
Sunday, October 10, 2010
"Vanad" mehed ja "noored" naised
"Ma pole veel nii vana, et oma vana haiget meest põdeda", ütles naine, kui pärisin talt tema enesetunde järele...
Nojah, tal oli kuidagi äravaevatud olek ja ma ei tahtnud kasutada ärakulunud fraasi "kas kõik on korras", mis ei tähenda ju tegelikkuses küsijapoolset valmisolekut kõik korda ajada.
Ei oskanudki kohe miskit kosta, kerge pettumus- ja solvumistunde vari kattis korraks just kallistust nautinud mõistuse kinni - taas kord oli mind paika pandud.
Olles justkui abikaasa, olen mina tegelikult veel poole raskemas seisus kui üksi; pean igapäevatööde ja õppimise kõrvalt ka naise muresid ja üksindust peletama, olles siis ise sedavõrd veel rohkem omadega puntras ja üksi. Et sõbrad on kõik loomulikumas suhtes, on selline olukord neile võõras ja arusaamatu, seda enam, et väljastpoolt paistab meie suhe palju etem ja isegi kadedust tekitavam, kui neil endil. Miski pole tegelikult nii kui pealtnäha paistab...
Kas leian endas vaimujõudu noppida õige hea ja kurja tundmise puu vili - teha selline valik, et ka minu elu edasi läheks ja ma sellega rahul oleks, või lükkan raskeid ja ebamugavaid kuid vältimatuid otsuseid edasi, et, elades üks päev korraga jõuda ootamatult lõppu, olles kogu elu mõttetult ära raisanud inimeste peale, kes tegelikult ei vääri seda?
Kas ei peaks selles vahvas ja huvitavas maailmas elama pidevalt ennast arendades ja arengut eluks pidades, selle asemel, et aeglaselt laukasse vajudes sipelda ja kiruda?
Nojah, tal oli kuidagi äravaevatud olek ja ma ei tahtnud kasutada ärakulunud fraasi "kas kõik on korras", mis ei tähenda ju tegelikkuses küsijapoolset valmisolekut kõik korda ajada.
Ei oskanudki kohe miskit kosta, kerge pettumus- ja solvumistunde vari kattis korraks just kallistust nautinud mõistuse kinni - taas kord oli mind paika pandud.
Olles justkui abikaasa, olen mina tegelikult veel poole raskemas seisus kui üksi; pean igapäevatööde ja õppimise kõrvalt ka naise muresid ja üksindust peletama, olles siis ise sedavõrd veel rohkem omadega puntras ja üksi. Et sõbrad on kõik loomulikumas suhtes, on selline olukord neile võõras ja arusaamatu, seda enam, et väljastpoolt paistab meie suhe palju etem ja isegi kadedust tekitavam, kui neil endil. Miski pole tegelikult nii kui pealtnäha paistab...
Kas leian endas vaimujõudu noppida õige hea ja kurja tundmise puu vili - teha selline valik, et ka minu elu edasi läheks ja ma sellega rahul oleks, või lükkan raskeid ja ebamugavaid kuid vältimatuid otsuseid edasi, et, elades üks päev korraga jõuda ootamatult lõppu, olles kogu elu mõttetult ära raisanud inimeste peale, kes tegelikult ei vääri seda?
Kas ei peaks selles vahvas ja huvitavas maailmas elama pidevalt ennast arendades ja arengut eluks pidades, selle asemel, et aeglaselt laukasse vajudes sipelda ja kiruda?
Sunday, September 26, 2010
Maailm pole tegelikult must-valge
Hei!
Tuletan meelde, et kõik mida sa näed sõltub sellest, kust sa vaatad; seega peaksid nii naised kui mehed antud blogi lugedes pidama meeles oma sugu kui oma vaadete algseisukohta sugudevahelise suhtlemise küsimustes.
Nojah, iseenesestki mõista on inimeste maailmas, meeste ja naiste suhted sh., peaaegu kõik võimalused alates naiivsetest/lihtsadest suhetest, kuni rafineeritud-irooniliste-teist poolt iga hetk paranoiliselt kahtlustavate/maatasa tegevate suheteni.
Need tuhvlialused, kellest kirjutavad Agne http://agnepesa.blogspot.com/2007_03_01_archive.html ,, Toom http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/toom-ounapuu-puksata-meeste-kolgatatee.d?id=15301067 ja
Kadri http://kader-sygaoru.blogspot.com/2007/03/head-mehed-need-kasvavad-vitsata.html
ei tunne ennast nii ebamugavalt, et koduse terrori vastu võitlema hakata.
Kuid et on ka palju keerulisemaid suhteid, kus tarka ja ennast ning oma naist austavat meest alla surub tark, võimukas ja väga sõnaosav, seejuures veel mehele vägagi armas naine, tunnen, et pean ka ise sõna võtma.
Suhe on muidugi kahepoolne, kuid mitte selles pole tglt. iva - kui ikka näiteks naine lapsepõlvekodust ülitugeva psühhotrauma oma ema masohhistlikult kohtlevast isast on hingehaavana kaasa saanud ja ei suuda seda traumat eraldada omaenda reaalsest pereelust, tundes selleks, et enda ees ausaks jääda, sundust pidada pidevat võimuvõitlust oma mehega; siis saavutab ta kõiki vahendeid appi võttes kahtlemata vähehaaval "edu".
Ja kui mees, kes pärast paari-kolme aastast ilusat kooselu märkab, et naine vahetevahel on justkui hull, kuid samas ikka armas ka koos ühise lapsega, ei pea kohe õigeks põgenemist, ongi algtõuge kiireks ja kindlaks ühesuunalisel allakäiguspiraalil kulgemiseks antud.
Et naine on tark, siis rääkimine tõele lähemale ei vii; igas pisiasjas on vääramatult tõestatult süüdi ainult mees.
Kõik mehe ka kõige õigustatumad vastuväited lükatakse tagasi kasvõi Don Corleonelike "pakkumistega, millest ei saa keelduda" - näiteks, et "koli välja kui sa normaalselt käituma ei hakka" ja "kui sa minuga ilma karjumata ja sõimamata rääkida ei oska - koli siit välja" (ainus, kes karjub, sõimab jne. on seejuures tglt. tark naine).
Püksid lihtsalt PEAVAD naise jalas olema, ja kui mees põgeneda ega uhkeks alfa-meheks jääda ei oska, pole tal enam võimalik oma tulevikku määrata; kogu ülejäänud (abi)elu möödub pidevas gigantide heitluses. Et tark naine kasutab kõiki võimalusi targa mehe allasurumiseks ja loominguliselt neid võimalusi ka juurde mõtleb, siis nad loomulikult ei seksi enam, ja seda muidugi mehe "süül", see on üks kõige põhilisemaid targa naise relvi; sellele saab alati apelleerida, kui on vaja oma jämedusi vabandada ja edaspidi saab ära kasutada ka asjaolu, et tark naine suudab anduda ainult teistele meestele - olgu nad kasvõi masohhistlikud (mida ka see naine ise on) - mis vaja, see vaja ja pealegi suurendab armukeste pidamine võrratult targa naise võidukat üleolekutunnet oma mehekese suhtes, keda ta selle aja peale juba avalikult tuhvlialuseks nimetab ja praktikas lihtsalt ära kasutab. Ka tark mees leiab peagi, hoolimata targa naise paranoilisest luuretegevusest oma armastuse ja see ongi tegelikult tema ainus võimalus surnud ringist pääsemiseks - kirg armsamaga koos olla võimaldab tal oma peret maha jätta ning sellega oma järelejäänud elu veel päästa.
Tuletan meelde, et kõik mida sa näed sõltub sellest, kust sa vaatad; seega peaksid nii naised kui mehed antud blogi lugedes pidama meeles oma sugu kui oma vaadete algseisukohta sugudevahelise suhtlemise küsimustes.
Nojah, iseenesestki mõista on inimeste maailmas, meeste ja naiste suhted sh., peaaegu kõik võimalused alates naiivsetest/lihtsadest suhetest, kuni rafineeritud-irooniliste-teist poolt iga hetk paranoiliselt kahtlustavate/maatasa tegevate suheteni.
Need tuhvlialused, kellest kirjutavad Agne http://agnepesa.blogspot.com/2007_03_01_archive.html ,, Toom http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/toom-ounapuu-puksata-meeste-kolgatatee.d?id=15301067 ja
Kadri http://kader-sygaoru.blogspot.com/2007/03/head-mehed-need-kasvavad-vitsata.html
ei tunne ennast nii ebamugavalt, et koduse terrori vastu võitlema hakata.
Kuid et on ka palju keerulisemaid suhteid, kus tarka ja ennast ning oma naist austavat meest alla surub tark, võimukas ja väga sõnaosav, seejuures veel mehele vägagi armas naine, tunnen, et pean ka ise sõna võtma.
Suhe on muidugi kahepoolne, kuid mitte selles pole tglt. iva - kui ikka näiteks naine lapsepõlvekodust ülitugeva psühhotrauma oma ema masohhistlikult kohtlevast isast on hingehaavana kaasa saanud ja ei suuda seda traumat eraldada omaenda reaalsest pereelust, tundes selleks, et enda ees ausaks jääda, sundust pidada pidevat võimuvõitlust oma mehega; siis saavutab ta kõiki vahendeid appi võttes kahtlemata vähehaaval "edu".
Ja kui mees, kes pärast paari-kolme aastast ilusat kooselu märkab, et naine vahetevahel on justkui hull, kuid samas ikka armas ka koos ühise lapsega, ei pea kohe õigeks põgenemist, ongi algtõuge kiireks ja kindlaks ühesuunalisel allakäiguspiraalil kulgemiseks antud.
Et naine on tark, siis rääkimine tõele lähemale ei vii; igas pisiasjas on vääramatult tõestatult süüdi ainult mees.
Kõik mehe ka kõige õigustatumad vastuväited lükatakse tagasi kasvõi Don Corleonelike "pakkumistega, millest ei saa keelduda" - näiteks, et "koli välja kui sa normaalselt käituma ei hakka" ja "kui sa minuga ilma karjumata ja sõimamata rääkida ei oska - koli siit välja" (ainus, kes karjub, sõimab jne. on seejuures tglt. tark naine).
Püksid lihtsalt PEAVAD naise jalas olema, ja kui mees põgeneda ega uhkeks alfa-meheks jääda ei oska, pole tal enam võimalik oma tulevikku määrata; kogu ülejäänud (abi)elu möödub pidevas gigantide heitluses. Et tark naine kasutab kõiki võimalusi targa mehe allasurumiseks ja loominguliselt neid võimalusi ka juurde mõtleb, siis nad loomulikult ei seksi enam, ja seda muidugi mehe "süül", see on üks kõige põhilisemaid targa naise relvi; sellele saab alati apelleerida, kui on vaja oma jämedusi vabandada ja edaspidi saab ära kasutada ka asjaolu, et tark naine suudab anduda ainult teistele meestele - olgu nad kasvõi masohhistlikud (mida ka see naine ise on) - mis vaja, see vaja ja pealegi suurendab armukeste pidamine võrratult targa naise võidukat üleolekutunnet oma mehekese suhtes, keda ta selle aja peale juba avalikult tuhvlialuseks nimetab ja praktikas lihtsalt ära kasutab. Ka tark mees leiab peagi, hoolimata targa naise paranoilisest luuretegevusest oma armastuse ja see ongi tegelikult tema ainus võimalus surnud ringist pääsemiseks - kirg armsamaga koos olla võimaldab tal oma peret maha jätta ning sellega oma järelejäänud elu veel päästa.
Subscribe to:
Posts (Atom)